Ventilatsioon on üks parim ennetav meede, mis COVID-19 viirusega nakatumise ennetamiseks on.
Viirus, piisknakkushaigus, hõljub meie ümber õhus. Praeguseks on teada, et viirus levib väljahingatavate suuremate piiskade ja väiksemate aerosoolide vahendusel, milles sisalduvad viirused püsivad aktiivsetena tunde, hõljudes õhus ja kandudes koos õhu liikumisega kümnete meetrite kaugusele.
Suured küttekulud panevad inimesi otsima lahendusi, kuidas kodu soodsamalt kütta. Siinkohal koguvad populaarsust õhksoojuspumbad. Õhksoojuspumpa saab kasutada nii abiküttena kui ka põhiküttena. Õhksoojuspumbad on multifunktsionaalsed, aidates suvel maja jahedana hoida ja talvel ühtlast soojust tagada.
Maasoojuspump on kütteahendus, mis ammutab soojusenergiat veekogust, põhjaveest, maapinnast või soojuspuuraugust. Maasoojuspumpa on võimalik paigaldada nelja erineva lahendusega.
Otsustamaks, milline paigaldamise lahendus on just Teile sobilik, tuleb lähtuda maapinnast, maa-ala suurusest ning energiavajadusest.
Maasoojuspumbad ja õhk-vesi soojuspumbad on oma tööpõhimõttelt erinevad ning seda, mille järgi otsustada, millist soojuspumpa valida, hõlmab samuti erinevaid faktoreid.
Järgnevalt on selgitatud erinevate soojuspumpade tööpõhimõtteid ning toodud mõned faktorid, millele tasuks mõelda enne kui hakatakse endale soojuspumpa valima.
Kuidas valida soojuspumpa? Kuna soojuspumba valikul mängivad rolli mitmed erinevad faktorid ning õige soojuspumba valimine võib osutuda üsna keeruliseks, võrdlesime meie poolt pakutavaid soojuspumpasid ning koostasime valiku lihtsustamiseks võrdlustabeli erinevate õhk-vesi soojuspumpade ning maasoojuspumpade plussidest ja miinustest.
Küttesüsteemide järjepidev hooldus tagab seadmete pikaealisuse ning aitab olulisel määral kokku hoida raha – seda nii seetõttu, et järjepideva hoolduse tagajärjel väheneb avariide toimumise tõenäosus, kui ka seetõttu, et seadmed säilitavad pikema aja vältel töökindluse ning sellest tulenevalt tekib kokkuhoid ka küttekuludelt.