Maasoojuspumpade paigaldamise võimalused

Maasoojuspump on kütteahendus, mis ammutab soojusenergiat veekogust, põhjaveest, maapinnast või soojuspuuraugust. Maasoojuspumpa on võimalik paigaldada nelja erineva lahendusega. Otsustamaks, milline paigaldamise lahendus on just Teile sobilik, tuleb lähtuda maapinnast, maa-ala suurusest ning energiavajadusest.

Esimeseks ja kõige tavalisemaks paigaldamise võimaluseks on maakollektori paigaldamine. Selleks, et maakollektorit saaks paigaldada, peaks olema aias piisavalt palju ruumi.
Maapinda paigaldatud maakollektor ammutab pinnasesse kogunenud soojusenergiat. Ammutatud soojusenergiaga toodetakse sooja tarbevett ja köetakse hooneid. Soojusenergia pumpamiseks kasutatakse elektrienergiat. Niiske pinnase korral saavutatakse suurim tootlikkus ning kõige ebasobilikum on kuiv ja liivane pinnas.

Maakollektori paigaldamisel tuleb kindlasti arvestada, et väga suur pind maa-alast kaevatakse üles ning hiljem on vaja teha haljastustöid. Kui Teil asub maja veekogu lähedal, on võimalik paigaldada veekollektor. Veekollektori puhul toimub soojusenergia ammutamine maapinnase asemel veekogust.

Teiseks lahenduseks on energiakaevude paigaldamine. Energiakaev on puurauk, mis on puuritud maapinna suhtes vertikaalselt või kaldu. Nende läbimõõt jääb 50-160 mm vahele. Puurimissügavus arvestatakse peamiselt soojuskoormuse järgi. Puuraukudesse paigaldatakse torustik, mille kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Antud lahenduse jaoks ei ole vajalik suurt maa-ala. Puuraukudest saadav soojusenergia on meetri kohta kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega, ehk maakollektori paigaldusega.

Kolmandaks lahenduseks on puurkaevud. Puurkaevude paigaldamise puhul toimub energia ammutamine põhjaveest, mille temperatuur on aastaringselt ca 6 C. Puurkaevust pumbatakse põhjavesi elamus asuvasse soojusvahetisse, kus põhjavesi jahutatakse temperatuurile 3-4 ºC ja suunatakse kas hoonete kütmiseks ja tarbevee tootmiseks. Antud lahenduse puhul paigaldatakse kaks puurkaevu. Puurkaevud asetsevad üksteisest 15-20 m kaugusel ning sama sügaval. Üks puurkaev on mõeldud vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks.

Neljandaks lahenduseks on spiraalkollektori paigaldamine. Seda lahendust on hea paigaldada kui pole aias piisavalt ruumi. Spiraalkollektorid sobivad lahendustesse, mis asuvad aladel, kus ei ole pae- või liivakivi ega muid takistusi sügavate kaevete tegemisel kuni 3,5 m. Eriti hästi sobivad sellised alad, mis on kõrge veetasemega. Mida väiksem on pinnaseniiskus, seda rohkem tuleb paigaldada spiraale. Näiteks 11 kW pumba paigaldamiseks, mis paigaldatakse niiskesse pinnasesse, tuleb paigaldada kuni 30 spiraali. Kui aga tegemist on kuiva pinnasega tuleb paigaldada kuni 40 spiraali. Spiraalkollektorid paigaldatakse krundi väliperimeetrist vähemalt 2 m kaugusele, et vältida maakontuuri mõju naaberkruntidele. Paralleelsete spiraaliliinide vahekauguseks jäetakse ca 3,0–4,0 m.