Kuidas valida soojuspumpa – soojuspumpade võrdlus
Maasoojuspumbad ja õhk-vesi soojuspumbad on oma tööpõhimõttelt erinevad ning seda, mille järgi otsustada, millist soojuspumpa valida, hõlmab samuti erinevaid faktoreid. Järgnevalt on toodud mõned faktorid, millele tasuks mõelda enne kui hakatakse endale soojuspumpa valima.
- Pinnas, asukoht, pindala
- ehituskonstruktsioone iseloomustav info
- köetava pinna suurus
- ventilatsiooninõuded ja ventilatsiooniseadmed
- ehitusaeg
- soojapidavus
Millised on maasoojuspumba tööpõhimõtted?
Maasoojuspump on küttelahendus, mis ammutab soojusenergiat veekogust, põhjaveest, maapinnast või soojuspuuraugust. Antud küttelahendus on pika kasutuskestusega. Samuti räägib maasoojuspumba kasuks keskkonnasõbralikkus, ülimalt energiasäästlikkus ning tuleohutus. Juba ainuüksi meetri sügavusel maapinnas on temperatuur 4 – 12 ºC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ühendatud soojuspumbaga. Saadud energia abil katab see täielikult hoone küttevajaduse ning samuti ka sooja tarbevee tootmisele kuluva energiavajaduse.
Maasoojuspump vajab tööks elektrienergiat, kuid kulutades 1 kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota 4-5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspumba paigaldamisel vähenevad küttekulud kuni 80%. Maasoojuspump töötab vesiküttesüsteemil. Vesiküttesüsteemideks on radiaator- ja põrandaküttesüsteem. Maasoojuspumba kasuks tuleks otsustada siis kui elamu ümber on palju ruumi ning armastatakse mugavust. Tagatud peab olema elekter otse elektrikilbist, ilma lekkevoolukaitsmeta, võimsusega 400 V 1-3 faasi ja 16-20A, olenevalt mudelist.
Millised on õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõtted?
Õhk-vesi soojuspump saab välisõhust soojusenergiat. Soojuspump kogub selle endasse ning kannab selle üle maja vesiküttesüsteemile. Õhk-vesi soojuspumpadel on väga kompaktne veeboiler/akupaak, ehk kaks ühes. Nendes seadmetes on kasutatud väga efektiivset tehnoloogiat, milleks on VFC. VFC minimeerib küttekeha kasutamist koduse sooja vee tootmises. Samal ajal reguleerides tsirkulatsioonipumba abil soojuspumba veevoolu ning boiler täitub kuuma veega, sõltumatu selle töötingimustest. Tänu sellele küttekeha kasutatakse väga vähe. Tõhus sooja vee vaheti tagab, et soe vesi oleks puhas ja puuduks legionella bakterite levimise oht.
Õhk-vesi soojuspumpasid saab kombineerida olemasolevate või teiste küttelahendustega. Peale selle on võimalik õhk-vesi soojuspumpasid ühendada ka juba olemasoleva veeboileri ja/või akupaagiga. Õhk-vesi soojuspump võimaldab vähendada küttekulusid kuni 60-70%. Täpne küttekulu sõltub erinevatest faktoritest, nendest kõige olulisemad on maja soojapidavus ja suurus. Õhk-vesi soojuspumbad on ka keskkonnasõbralikud.
Kui võrrelda õhk-vesi soojuspumpa näiteks traditsiooniliste fossiilsel kütusel baseeruvate küttesüsteemidega, vähendab õhk-vesi soojuspumba kasutamisel maja kütmiseks tunduvalt CO2 emiteerimist ümbritsevasse keskkonda. Sellest järeldades saame väita, et õhk-vesi soojuspumbad sobivad suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Õhk-vesi soojuspumpa kasutades saab aga 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3kW kütteenergiat. Tagatud peab olema elekter otse elektrikilbist, ilma lekkevoolukaitsmeta, võimsusega 400 V 1-3 faasi ja 16-20A, olenevalt mudelist
Õhk-vesi soojuspumba kasuks tuleks otsustada siis kui elate era- või kortermajas, Teil ei ole aias piisavalt palju ruumi ning Te armastate mugavust.
Loe lisaks erinevate soojuspumpade plussidest ja miinustest siit!
